Seebikarpide surm

2-3 minuti lugemine

Parim fotokas pidavat olema see, mis sul kaasas on. Kes iganes selle mobiiltelefonide turundamiseks mõeldud lause esimesena sõnastas, väärib 21. sajandi suurima geeniuse nime.

Ajad, mil reisile minnes tuli kõik taskud gadget’eid täis laduda, on läbi. Kuigi veel üsna hiljuti oli iga rännumehe kohvris fotokas, fotoka aku laadija, tagavara aku, tagavara objektiiv ja vähemalt kolm mälukaarti, sest ühele mahtus heal juhul mõnikümmend pilti.

Ja loomulikult pidi igas reisikotis olema mälukaardilugeja, sest kuidagi tuli ju kaart arvuti külge ühendada. Kõvemad mehed pressisid pagasisse ka välklambi, statiivi ning hunniku värvilisi kettaid ehk filtreid, mis tuli „efekti” saavutamiseks objektiivi ette kruvida.

Kaamera

Kõige tipuks litsus tubli reisimees oma sumadani täiendava kõvaketta: ükskõik kui kange su fotoka mälukaart ka polnud, soov igal neetud sammul iga kuradi kirikut ja tänavanurka pildistada oli veel kangem.

Nüüd teeb kahekümne gadget’i töö ära üksainus masin ja seegi pole fotoaparaat. Kui sul pole vaja reisipilte just Tallinna Kaubamaja fassaadile laotada, on suvalise telefoni kaamera piisavalt hea, et talutava kvaliteediga pilte teha. Justnimelt talutava, sest olgem ausad: kui karmi resolutsiooniga fotot sul Pattaya hotellitoas köötsivast sõbrast vaja on, et see Instagrami riputada? Sa ei sõida Taimaale ju eksootilisi taimi või templeid pildistama?

Ja kui sõidadki, siis tuleb sul mobiiltelefoni pildist kvaliteetsema foto tegemiseks vähemalt viis tonni investeerida ning kogu see nodi – hiigelsuure objektiiviga fotokast kobaka statiivini – igale poole kaasa tarida. Taimaal on palav, kas tead! Fototarvete koorma all kaotab organism roppu moodi vett ja kui Khaosan Roadil klõpsitud foto peakski hästi välja tulema, ei pruugi sa dehüdratsiooni tõttu nii kaua elada, et sellega Eestisse naastes suguvõsa kokkutulekul kelkida.

Ning seebikarbiga pole juba ammu point’i vehkida, Huawei P20 Prol on näiteks 3 (!) tagakaamerat ja ma tahaks näha seebikat, mis sarnaste parameetritega suudaks hiilata.

Ma saan ju aru – too tippseebikas, mille sa kümme aastat tagasi ostsid, maksis terve kuupalga. Ja nüüd kolgib kaheaastane poeg sellega ämma kineskooptelekat. Loll lugu muidugi, seda enam, et täpselt sama juhtub su tänase mobiiltelefoniga: hiljemalt kolme aasta pärast vedeleb see pööningul ja sina silitad iPhone XXX-i (või mis iganes nime telefonid sel ajal kannavad).

Eriti nukraks teeb aga teadmine, et lisaks fototarvikutele aegub ka kõik ülejäänu sinu elus. Aegud sinagi. Kuid see on juba eraldi jutt.

Mihkel Raud

28.05.2018