Möödunud aasta sügisel alustas esimest korda Tele2s Teenindusliiga arenguprogamm. Pilootprojekti esimene osa hõlmas endas 17 teenindajat, kes olid valitud erinevatest Tele2 teeninduse ja müügitiimidest üle Eesti. Mida programm endast kujutab ja miks on selliste algatuste olemasolu ettevõttes oluline, avab Tele2 teenindusguru Helena Viiroja. ​​​​​​​

Kõik personalitöötajad on tuttavad nii inimeste värbamisega kui ka nende sisseelamisprogrammi väljatöötamisega, kuid neist olulisem on tänapäeval töötajate hoidmine - olgu selleks teenindaja või finantsanalüütik, - keda on tarvis panna just oma ettevõtte poole vaatama. Teenindusliiga eesmärk on keskenduda tavapärase värbamisprotsessi kõrval inimeste personaalsele koolitamisele ja hoidmisele, olenemata tema tööstaažist nii teenindus- kui ka müügivaldkonnas.

Enesearengu 5 moodulit

Teenindajaid ja teenindust kõrgelt hindava ettevõttena oli Tele2 jaoks loogiline samm töötada välja oma arenguprogramm, mille käigus keskenduda lisaks müügikoolitustele ka inimeste enesearengule. Viie kuu jooksul läbisid osalejad viis moodulit, mille fookuses olid Tele2 teeninduspõhimõtted.

Kui tavaliselt pakutakse ettevõtetes iga-aastaselt või lausa igakuiselt koolitusi oma töötajatele, siis Tele2 otsustas teha sellest ühtse terviku, mis ei anna üksnes sisendit, vaid on pikaajaline ja terviklik protsess. “Tegevuskavasse olid põimitud nii näost näkku kohtumised erinevate coachide ja treeneritega nagu Elina Ojastu, Katrin Aljujev, Mihkel Ojasoo, Epp Priimäg jne kui ka iseseisvad tegevused raamatute lugemisest kuni teadmisi kinnitavate ülesanneteni,” kirjeldas Helena Viiroja.

Teenindusliiga osaleja Tiina Kala sõnul oli üheks kõige põnevamaks osaks Clifton Strength testi tegemine ja tulemuste analüüsimine. “Sain teada oma TOP tugevused, mille arendamisele võiksin oma energia suunata. See andis väga olulise taipamise, et on okei omada ka nõrgemaid külgi ja mitte lasta neist ennast heidutada.” ​​​​​​​

Tulemused

Kahtlemata olid kõige üllatavamaks osaks tulemused, mida ei saa veel otseselt numbrites mõõta, ent inimeste vahetud kogemuste jagamised tõestasid, et kogu programm muutis nende elu ühel või teisel viisil paremaks.

“Oli nii neid, kes said oma pereliikmetega suhted parandatud kui ka neid, kes otsustasid oma partneriga suhtes olukorda muuta. Samuti leidus programmis inimesi, kes julgesid võtta rohkem vastutust tööl tiimijuhi ametikohal näol, ent oli ka üks osaleja, kes tundis, et Teenindusliiga andis talle jõudu asuda tegelema sellega, mis teda päriselt elus huvitab,“ räägib Viiroja. ​​​​​​​

Tiina Kala sõnul on töötajatele üha olulisem, et nad tunneks end väärtatud ja hoituna, et tekiks vastastikune tänutunne ning rahulolu iseendaga. “Usun, et selline rahulolev töötaja suudab ettevõttele väga palju lisandväärtust luua!”

Alles teekonna algus

Helena Viiroja sõnul oli korraldajatel Teenindusliiga alguses usku ja tahtejõudu, et teha sellest jätkusuutlik arenguprogramm. “Üllatuslik oli aga näha, kuidas tööandjatena oleme võimelised inimeste elusid muutma ka sügavamal tasandil. Juba praegu on meil käimas ettevalmistus uue programmi ettevalmistamisel, kuhu sel aastal on juba suur tung.

Meie oleme alati olnud uskumusel, et teenindajad ja müügiinimesed pole üksnes abiks klientidele, vaid nad on ettevõtte esindajad, kes väärivad hoidmist. Seepärast on oluline välja töötada programme, mis ei pane neid vaid müügi ja teeninduse baasteadmisi omandama, vaid annab neile ka teadmised kui ka oskused igas elu valdkonnas.”

Lugu avaldati algselt Personaliuudised.ee portaalis.