Noorema generatsiooni väljendid nagu six-seven, skibidi või delulu ajavad vanemaid põlvkondi segadusse. Ei tohiks aga unustada, et leidub hulganisti sõnavara, mis on vanematele tuttav, aga noortele võõras. Suur osa sellest on seotud tehnoloogia arenguga, kirjutab Tele2 erakliendi teenuste juht Kristel Lepik. Testi, kas sa tead, mida need terminid tähendavad?

Tehnoloogia kiire areng on toonud kaasa hulga muutusi, mille käigus on kaduma läinud ka terve rida kunagisi mobiilimaailma mõisteid. Kui täna tunduvad piiramatu kõneaeg ja internet iseenesest mõistetavad, siis paarkümmend aastat tagasi tähendas mobiiltelefoni kasutamine hoopis teistsuguseid valikuid ja harjumusi. 

Rotikas

“Rotikas” oli laialt levinud väljend, mis tähendas vastamata kõnet. Kui täna on kõige populaarsemates mobiilipakettides piiramatult kõneaega ja internetti, siis veel 15 aastat tagasi olid kõneminutid rangelt piiratud. Tavaline mobiilipakett võis sisaldada vaid 20-60 minutit ning kui need hakkasid otsa saama, tehti pereliikmetele või sõpradele “rotikaid” ehk helistati korraks ja siis katkestati kõne, et teine pool tagasi helistaks. Nii õnnestus väärtuslikke minuteid kokku hoida ja vestelda teise inimese arvelt.

1188

Enne nutitelefonide tulekut oli inimeste jaoks oluline abivahendeid infotelefon 1188. Sinna sai helistada peaaegu iga murega. Näiteks kui oli vaja teada lähima traumapunkti asukohta, kohaliku takso numbrit või mõne riigi presidendi nime.

Selle kõne maksumus oli küll märkimisväärne, aga see jäi siiski paljudel juhtudel ainsaks võimaluseks kiiresti vajalikku infot kätte saada. 1188 töötajad otsisid vastuseid käsiraamatutest ja andmebaasidest ning pakkusid infot nii täpselt ja põhjalikult, kui tolleaegsed võimalused lubasid. Paljudele oli see teenus justkui varajane versioon Google’ist, mis oli sageli viimane päästerõngas, kui kuskilt mujalt abi ei leidnud. 

Polüfoonilised helinad

Enne kui telefonidesse jõudsid MP3-failid, tekitas palju elevust polüfooniliste helinate tulek. Erinevalt varasematest monotoonsetest piiksudest võimaldasid need korraga mitut nooti ja kõlasid märksa rikkalikumalt. Uus helinate ajastu tõi kaasa terve tööstuse, kus pakuti populaarsete laulude lihtsustatud versioone mobiilihelinatena.

Helinaid pakuti näiteks telekavade tagakülgedel ning spetsiaalsetel veebilehtedel nagu Jippiii või Everyday. Tellimisel tuli saata kood SMS-iga ning mõne hetke pärast jõudis soovitud meloodia telefoni. 2001. aastal juhtis EMT mobiilihelide edetabelit “Mission Impossible’i” tunnusmuusika, mida peeti ühtaegu trendikaks ja äratuntavaks. Ühe helina hind oli 9 krooni ja helinate tellimine tekitas sageli lapsevanematele peavalu, sest lapsed kulutasid erinevaid laule tellides kiiresti kõnekaardile laetud krediiti.

50-algusega telefoninumbrid

50-algusega mobiilinumber on tõeline vanuse näitaja, sest tegemist on esimeste mobiilinumbritega, mis Eestis väljastati. Lisaks sai toona mobiilinumbri järgi aru, mis operaatorit sõber kasutab, sest numbrivahemikud olid telekomide vahel ära jagatud. Näiteks EMT (praegune Telia) mobiilinumbrid algasid 50 ja 51-ga. Radiolinja (praegune Elisa) omad 56-ga ja QGSMi (praegune Tele2) telefoninumbrid 55-ga.

kds sl lhb?

SMS-ide saatmine oli 1990. aastate lõpus ja 2000. aastate alguses üks soodsamaid suhtlusviise, kuid iga sõnum mahutas vaid 160 tähemärki. See sundis inimesi oma mõtteid lühendama ja tekitas omalaadse keelekasutuse. ​​Tähemärkide arvu pidi hoolikalt jälgima, sest kui tekst venis liiga pikaks, saatis telefon selle mitme sõnumiga ning iga sõnumi eest tuli eraldi maksta. Täishäälikud jäeti sageli välja ning laused muutusid koodilaadseks. Nii sündisidki sõnumid stiilis “kds sl lhb?” või “tln kl 18 ok?” 

Ussimäng ja Space Impact

Mobiilimängud olid esimeste telefonide üks suurimaid hitte. Nokia klassikalisest ussist sai kultusmäng, mida mängiti bussis, koolivahetunnis või tööpausil. Hiljem lisandus keerukamaid mänge, nagu “Space Impact”, mis tõi mustvalgele ekraanile juba väikese annuse seiklust ja adrenaliini. 

GPRS ja EDGE

Kui tänapäeval oleme harjunud 4G ja 5G ühendusega, siis 2000ndate keskpaigus olid kasutusel GPRS (General Packet Radio Service) ja EDGE (Enhanced Data rates for GSM Evolution). Tegu oli GSM-võrkude uuendustega, mille kvaliteet jääb märkimisväärselt tänapäevastele lahendustele alla. EDGE tulekuga tekkis telefoni levipulkade kõrvale “E” täht, mis oli varasemast 2G versioonist kiirem ning võimaldas teoreetiliselt kuni 384 kbit/s ehk 0,4 Mbit/s allalaadmiskiirust. Võrdluseks on täna Eesti keskmine mobiilse interneti allalaadimiskiirus rahvusvahelise telekomivõrkude analüüsifirma Ookla kohaselt 141.36 Mbit/s.

Tehnoloogia areng on nii kiire, et tänased tipplahendused muutuvad homme ajaloohõnguliseks kurioosumiks. Nii nagu noored ei tea enam, mis on rotikas või polüfooniline helin, ei mäleta tuleviku põlvkonnad tõenäoliselt enam 4G- ega 5G-võrke. Samamoodi kaovad tänased populaarsemad rakendused uute ja paremate tulekuga. See ongi tehnoloogia ilu ja valu: pidev areng paneb meid üha harvemini meenutama, kuidas me “vanasti” hakkama saime.