“Ema, kas ma paar giga juurde võin osta? ” ja teised vahvad laused, mida ka minu suust veel mõni aasta tagasi võis kuulda. 22-aastase tudengina mäletan aegu, kus perepaketis sain emmele tasuta helistada ja kus neti telefonis sisse lülitamine oli hoolikalt ette planeeritud tegevus. Täna aga ei ole mul selleks enam vajadust –piiramatu netiga mobiilipakett tuleb appi nii hakkiva netiga ühikatoas referaati kirjutades kui ka pikal bussisõidul veebiloengut vaadates. See kõik on iseseisva ja tegusa noore inimese elu osa. 

Nutitelefon igas taskus 

See, et tänapäeva noored veedavad oluliselt rohkem aega telefonis ja internetis kui varasemad põlvkonnad, ei tule ilmselt kellelegi üllatusena. Uuringufirma Kantar ülemaailmne analüüs toob esile, et inimesed veedavad nutitelefonis keskmiselt ~4,5 tundi päevas, aga Z-generatsiooni noored skrollivad lausa ~6,4 tundi päevas.

Mis aga võib tulla üllatusena, on see kui massiivselt on kasvanud kogu tarbitava meedia maht ning seda tänu rikkalikumale sisule, näiteks suurematele piltidele, videotele ja keerukamale JavaScriptile, mida on võimaldanud lairibaühenduste kiiruste kasv. Seda ilmestab fakt, et 90% ülemaailmsetest andmetest on loodud ainuüksi viimase kahe aasta jooksul. 

Seega ärgem tehkem noortele liiga – mobiilse interneti kasutusmaht on nii noorte kui ka vanemaealiste seas plahvatuslikult kasvanud ja seda mitte ainult internetis veedetud aja arvelt. Igatahes on nutitelefonid ja mobiilne nett on muutunud vähemalt mulle sama iseenesestmõistetavaks nagu elektri või vee olemasolu.  

Kõned vs sõnumid: suhtlusharjumused on muutunud 

Samal ajal on noorte suhtlemisharjumused liikunud helistamiselt sõnumitega suhtlusele. Kui vanematele generatsioonidele olid telefonikõned omal ajal oodatud ja põnevad, siis tänapäeva noortele tekitab helistamine tihti lausa ebamugavust.  

Paljud noored eelistavad suhelda sõnumite, sotsiaalmeedia chattide ja videokõnede vahendusel, kus tempo ning ajastus on nende kontrolli all. Mina näiteks saadan oma sõpradele enamasti häälsõnumeid. Seega on loomulik, et mobiilipaketi valikul ei ole piiramatu kõneminutite hulk noorte jaoks enam esmatähtis, peamine on neti maht ja kiirus, mis võimaldaks nii vabalt suhelda kui ka tööasju teha.

Kooli kontekstis ei räägi me samuti enam ammu sellest, kas noorel on vaja digilahendusi, vaid pigem, et millised tööriistad tema vajadused kõige paremini katavad. Seetõttu soovivad lapsevanemad kindlustada, et nende võsukesel oleks kooliks korralik nutitelefon ja soodne pakett, mis teda oma tuleviku ehitamisel jänni ei jätaks. 

Piiramatu nett kümneka eest kuus 

Noorte muutunud harjumusi silmas pidades lõi Tele2 spetsiaalse mobiilipaketi Spiido, mis on mõeldud just kuni 26-aastastele kasutajatele. Spiido pakett on kuuldavasti siin, et sind võrgus hoida – ehk valik noorele, kes püsib harva paigal, aga vajab töökindlat netti 24/7. Spiido tagab piiramatult kiire 4G neti Eestis ja 13 GB rändlusmahtu ELis, lisaks sisaldab see 60 minutit kõneaega kodumaal – seda kõike väga mõistliku kuutasu eest (10,16 eurot). Kusjuures Spiido hind on minu meelest täpselt nii mõistlik, et ühel hetkel võiks see olla noorele esimene pakett, mille eest ise maksta.

Minusugune tänapäeva noor väärtustab selgelt vabadust piiramatult surfata ja Spiido südameks ongi just piiramatu andmemaht – nii ei pea ma enam muretsema, et sõpradega filmi vaatamine või koolitööde tegemine sööks kogu paketti mahu ära. Paketi 60 minutit kõnesid katab jällegi ära hädavajaduse helistamiseks. Mis mulle eriti meeldib on imelihtne Spiidoga liitumine eSIMi kaudu – e-postiga saab paketti tellides QR-koodi, mida kaneerides teenus aktiveerub.

Noorte telefoni- ja netikasutus on ajas tundmatuseni muutunud – kui varasemalt piirduti paari kõne ja SMS-iga, siis nüüd eelistatakse suur osa oma elust nutiekraanis veeta. Tele2 tunneb seda põlvkonda ja tuli vastu paketiga, mis annab noorele vabaduse tegutseda.  Spiido kuutasu on pere eelarves palju väiksem kulutus kui konkurentide piiramatud paketid, mida täna enam alla 40 euro kuus ei saa. Nii saavad vanemad oma koolijütsile taskukohase ja parima ühenduse ning ise rahulikuks jääda, sest noor on digitaalsetes võrgustikes ja uue ajastu koolieluks valmis.