Kui vaadata telkode viimaste kvartalite tulemusi, kasvab just Tele2 kõige kiiremini – nii käibes kui ka kasumis. Eelmisel aastal asus Tele2 ärikliendi üksust juhtima Jürgen Jalakas, kellel on juba 36-aastasena ette näidata 15 aasta jagu kogemusi rahvusvahelistes Skandinaavia korporatsioonides.

Oma korporatiivse elu alguseks peab Jürgen 2010. aastat, kui ta läks praktikale Fazerisse. Pärast Fazerit töötas ta ligi üheksa aastat Saku Õlletehases ning viimased viis aastat on ta seotud olnud telekommunikatsiooni ettevõtetega. "Kogu oma karjääri jooksul olen kokku puutunud müügi, turunduse, äriarenduse ja finantsiga," võtab Jürgen oma töökogemuse kokku.

Kuusalust pärit mees on kooliajast peale tegelnud spordiga ning tulnud TTÜ korvpallimeeskonnaga U18 Eesti karikameistriks. Viimastel aastatel on ta ennast pühendanud crossfit'ile. Kodus kasvab Jürgenil kaks poega ja ta naljatleb, et nende juhendamiseks on ta ära teinud ka personaaltreeneri paberid.

Pikemas usutluses räägib Tele2 ärikliendi üksuse juht, kui palju on tema praeguses töös kasu spordimehe taustast, milliseid vigu enamik juhte teeb ning miks on tema töö palju enamat kui lihtsalt SIM-kaardi äri.

Enne kui sinu praeguse töö juurde lähme – olid ligi üheksa aastat Saku Õlletehases, mis kuulub Carlsberg Groupi.

Mida sa õlleärist õppisid?

Carlsbergi tase on kõrge – juba üle kümne aasta tagasi tehti seal näiteks eye tracking uuringuid, et saada teada, kuidas inimene poes või baaris liigub, kuhu ta vaatab. Vastavalt sellele paigutatakse tooted. See on teaduslik lähenemine. Maailm on tohutult huvitav – arvame küll, et teeme ise otsuseid, aga tegelikult on väga palju meie eest juba ära otsustatud. Oleme turunduslikult mõjutatud ise seda teadvustamata. See oli väga põnev kogemus.

Miks Saku Õlletehasest lahkusid?

Ligi üheksa aastat alkoholiäris – ühel hetkel tekib tunne, et tahaks midagi muud. Maailm on suur ja põnev, avastamist jätkub igal pool. Kindlasti olen Saku toodete fänn ning hoian neile alati pöialt.

Ja siis sattusidki telekommunikatsiooni valdkonda?

Jah, see oli suur kannapööre minu karjääris. Tootmisettevõttest liikumine tehnoloogiasektorisse on suur muudatus. Alustasin Elisast ning hetkel olen Tele2s. Tol ajal alustas Margus Nõlvak Tele2 tegevjuhina ning meil oli meeldiv vestlus ja olime samal “sagedusel”.

Mis sinu jaoks Tele2 minekul veenmist nõudis?

Kõige rohkem mõjutab mind see, kes on ettevõtte juht. Kui headhunter'id mulle kõigepealt helistasid, oli juht veel Chris Robbins, aga öeldi, et uus juht on sisuliselt leitud. Kes see uus juht on, nad veel ei saanud öelda. Minu jaoks on oluline, kellega ma koos töötan.

Kui sain teada, et see on Margus Nõlvak, saime kokku ja mind kõnetas, kuidas tal silmad särasid. Ta nägi ettevõttes võimalust ja mind inspireeris tema visioon. Tundsin, et oleme samal lainepikkusel.

Aga telkomaailm on sinu teema?

Kui võtan näiteks alkoholiäri, kus olen varem tegutsenud, siis iga aastaga tarbimine ajas kahaneb. See ei ole eluks vajalik toode. Õlletehas on siin olnud aastast 1820, aga mitte midagi ei juhtu, kui see homme kinni pannakse. Inimesed valivad uue joogi. Aga kui telekom kui elutähtis teenus ei toimi, tunnetavad kõik seda esimesest sekundist peale.

Mis sind selle maailma juures köidab?

Telekomi turg on selles mõttes põnev, et kogu innovatsioon, mis maailmas toimub – olgu selleks AI või andmekeskused –, on selles valdkonnas väga tugevalt sees. Viie aasta pärast räägime ilmselt juba 6G-st ja sellest, mis kõik nende kihtide peale on võimalik ehitada. Tehnoloogia muutub iga päevaga järjest olulisemaks osaks meie elust.

Ja kõik see vajab omakorda tugevat infrastruktuuri – andmekeskuseid, sidelahendusi. Meie tegelemegi nende andmemahtude liigutamisega, mis omakorda on alus kõigele, mida AI ja muu tehnoloogia võimaldab.

Kui see ei ole põnev, siis ... võib-olla tõesti, see ei olegi kõikide jaoks, aga mind see köidab ja paneb silma särama, ja seda eriti ärikliendi üksuses.

Kuidas sina tehisarusse suhtud?

Olen näiteks mõelnud, et kui ülikoolid lähiaastatel end ei reformi, siis kümne-viieteist aasta pärast võivad nad suure osa oma tähtsusest kaotada.

Just nädalavahetusel kirjutasin üht äriplaani. Mul on kaks ärialast kõrgharidust – vanasti oli äriplaani kirjutamine kuu aja töö. Nüüd kirjutasin sama asja valmis ühe tunniga. Teaduslike artiklite baasil ja maht oli kordades suurem kui magistritöös nõutud. Tunni ajaga!

Millega te ärikliendi üksuses tegelete?

Telkosid teataksegi tihti kui SIM-kaardi äri – "panen telefoni SIM-i sisse ja helistan". Aga see on ainult üks osa.

Näiteks ostis Tele2 aastal 2015 Eesti Energia käest ära Televõrgu AS-i. Sellega tuli kaasa muljetavaldav võrguäri portfell. Sealhulgas ka Baltic Highway – ülimadala latentsusega andmesideühendus, millega liigutame andmeid siit Tallinnast millisekunditega näiteks Frankfurti. Väga vähesed teavad, et Tele2 tegeleb ka selliste asjadega.

Lisaks on Tele2 ärikliendi üksuses arvestatav IT-teenuste müüja.

Mis eristab äriklienti erakliendist?

Äriklient on täiesti teistsuguse käitumismustri ja dünaamikaga kui eraklient. Eraklientide jaoks on tähtis emotsioon, mis kampaaniad parasjagu taustal käimas on jne. Ärikliendi maailmas on rohkem külma närvi ja ratsionaalsust. Lähed kohtumisele, kolm-neli inimest ülikondades istuvad vastas, nad on läbi kalkuleerinud iga sekundi ja minuti, mis seal kohtumisel hakkab toimuma. See vajab hoopis teistsugust lähenemist. "Mul on äge bränd ja tule meile üle" – sellise mõtteviisiga kaugele ei purjeta. Seal peab ikkagi ka kvaliteetset sisu olema.

Sellest tuleb juba ka juhtimise erinevus. Ehk siis on vaja tööle võtta inimesed, kes suudavad samastuda nendega, kes istuvad teisel pool lauda. Meie klientide hulgas on ka ettevõtteid, kus töötab 100 000 inimest. Võid ette kujutada, mis esindusega nad kohale tulevad – need on ikkagi päris kõrgetasemelised kohtumised. Viimasel paaril aastal oleme üsna edukalt osalenud ka riigihangetes. See skaala ja see mäng on pisut teistsugune.

Mida sa ise pead Tele2 tugevuseks B2B äris?

Kuna oleme väiksem ettevõte, saame klientidele reageerida kiiremini ja lahendusi kohandada paindlikumalt kui suuremad konkurendid.

Teine väga tugev trump on see, et meie omanik on tegelikult rahvusvaheline Iliad Group – Euroopa suuruselt viies telekomiettevõte, käibega üle 10 miljardi euro aastas. Sealt tuleb meile palju know-how'd, eriti just AI ja andmekeskuste valdkonnas.

Nagu enne mainisin, on meil ka võimas võrguäri. Selliseid lahendusi meie konkurentidel ei ole.

Konkurentidest eristab meid ka see, et Tele2 on olemas kõigis kolmes Balti riigis. Meil on igal pool kohalikud tiimid, esindused, sarnane hinnastus. See tähendab, et suudame pakkuda kliendile ühtset lahendust üle Baltikumi. Oleme telkodest ainsad, kes suudavad seda ärikliendi maailmas teha ja paljude ettevõtete jaoks on see väga oluline. Baltikumi suurimal turul Leedus on Tele2 lausa turuliider.

Aga kõige olulisemad on ikkagi inimesed. Ettevõtte suurim vara on minu jaoks intellektuaalne kapital ehk siis inimesed, kes meil töötavad.

Kuidas sa enda alluvusse inimesi valid?

Sellepärast ongi juhtimine ülioluline, et õigeid inimesi õigetele positsioonidele leida. Mille järgi sa inimest tööle võtad? Sul on mingisugused parameetrid, rollikirjeldus, igal inimesel on mingi kogemus ja taust. Ega sa kunagi ju lõpuni ei tea – päeva lõpuks on nad võõrad inimesed.

Mina kasutan lisaks professionaalsele taustale ja uuringutele ka nn kõhutunnet. Sul võib olla väga hea kandidaat, kellel on tugev kogemus ja kõik klapib paberil, aga kui seda õiget klikki ei teki, siis jätan selle teema korraks ootele. See ei tähenda, et see inimene pole hea – võib-olla lihtsalt mitte sel hetkel või mitte sellesse rolli.

Aga on tulnud ette ka seda, et taust on hea, kõhutunne on hea, aga ikkagi feilid täie rauaga. Ma arvan, et läbikukkumistes on mul doktorikraad. Teinekord on jälle nii, et tundub, et sealt ei tule midagi, aga siis proovime veel ja lähebki lendama.

Sina oled väga pikalt olnud juhtide juht. Kuidas enda alla head juhti valida?

Usun, et juhi küpsusastet näitab, kui ta suudab kasvatada järgmise juhi. Veel parem, kui suudad temast kasvatada juhtide juhi.

Paljud juhid pelgavad enda alla võtta tugevaid inimesi. Tihti kardetakse, et "äkki ta sööb minu positsiooni ära". Minu meelest on see nõrga juhi tunnus. Ma siiralt usun, et tööle tuleb võtta endast targemaid.

On sul veel mõnda sellist tarkusetera või põhimõtet?

Usaldada tuleb! Kui oled lõpuks inimese paika saanud, siis tuleb ta küll käima tõmmata ja sisse elatada, aga ära mikromanageeri. Püüan alati suured raamid kokku leppida ja siis anda juhile vabad käed. Kui asi toimib, ära sega.

Juhtide juhina on minu ülesanne luua raamistik ja psühholoogiline keskkond, kus juht saab enda potentsiaali avada ja käivitada omakorda neid inimesi, keda tema juhib. Unleash the potential, mitte ära karda, et ta tuleb ja võtab poole aasta pärast sinu koha ära.

Kui palju on juhtimises kasu sinu spordimehe taustast?

Toon ühe näite, miks mulle sport meeldib – seal kehtib mõtteviis "fair play". Minu meelest on see ka juhtimises ülioluline. Spordis tähendab see, et kui keegi võttis mind näiteks kossusaali põrandal maha või me kukkusime, siis peale mängu saame ikkagi kokku ja lööme patsu. Käitu inimestega nii, nagu tahad, et sinuga käitutakse.

Sport õpetab sind ka valuläve edasi lükkama. Olen võitnud mänge ühe punktiga viimasel sekundil, aga olen ka kaotanud. See on valus. Elus kaotad samamoodi, kaotad ka töö juures: kaotad tehinguid, inimesi, teed valesid otsuseid. Sport on mind õpetanud sellega paremini toime tulema.

Mis on veel nii spordis kui ka töös ja üldiselt elus ülioluline, on distsipliin ja järjepidevus. Motivatsioon käib üles-alla ja on tore, kui ta sul on, aga distsipliin ja järjepidevus on palju olulisemad.

Mis on juhi töös kõige raskem, mille jaoks ongi seda distsipliini ja järjepidevust nii väga vaja?

Vahepeal ei tule tulemusi. Väga lihtne on inimesi juhtida, kui majandusel läheb hästi, ettevõte on kasumis, palgad tõusevad. Aga mine inimese juurde, kes on 20 aastat ettevõttes töötanud ja ütle talle, et ta on koondatud. Võib-olla pead päevas kolm sellist vestlust järjest tegema. Väga lihtne on juhtida, kui kõik on hästi, aga keerulistel aegadel tulevad terad sõkaldest välja – kes on päriselt tugev juht ja kes mitte.

Kui ma kunagi veel juht ei olnud, siis mõtlesin, et juht ei tee mitte midagi – mina teen ju kogu töö ära. Kui saad juhiks, siis mõistad, et päris nii ikka ei ole. Või vähemalt ei tohiks olla.

Praegugi seisab majandus savijalgadel. Ega ei ole lihtne. Ennustamatust on palju, see tähendab, et inimesed muutuvad ebakindlaks. Juhina pead olema kogu aeg valmis nendele küsimustele vastama, aga sellisel kujul, et ei tekita paanikat.

Viimased viis aastat oleme olnud kobarkriisis: algul Covid, siis sõda Ukrainas. Sekka veel energiakriis ja majanduslangus. Kui optimistlik sa tuleviku osas oled?

Nüüd on meie üle-Atlandi partneritel ju uus administratsioon, kes näeb asju hoopis teistmoodi. See jätkub sellisel viisil vähemalt järgmised neli aastat. Ma ei taha täna veel väita, et see on kadunud kümnend, aga minu meelest tüürime sinna väga tugevalt. Viis aastat on seda juba olnud ja kuidas lähevad järgmised viis aastat? Ma arvan, et mitte keegi ei oska ennustada.

Ütlesid tabavalt, et sul on läbikukkumistes doktorikraad. Mida see sinu jaoks tähendab?

Minu meelest on juhtimisel tähtis ausus ja läbipaistvus. Julgus peeglisse vaadata ja tunnistada, et siin tegin vea.

Ma olen alati püüdnud olla aus ja läbipaistev. See on mulle ka palju pahandust kaela toonud. Kindlasti on see üks minu õpikoht, et mõelda, mida ja kuidas saaksin asju paremini teha ning võib-olla ennast diplomaatilisemalt väljendada. Aga tihti pressib aeg peale, järgmised otsused on vaja teha.

Tegelikult võiks juht ikkagi püüda konflikte maandada või veel parem – ennetada. Kui oled eksinud, pead olema valmis kriitikat vastu võtma ja halvimal juhul ka töökohta vahetama.

Millised eesmärgid sind juhina ees ootavad? Kuidas näed Tele2 ärikliendi üksuse arengut näiteks viie aasta perspektiivis?

Jaapani keeles on sõna kaizen, mis tähendab pidevat arengut. Minu meelest seda hetke ei tulegi, kui olen juhina "valmis". Alati saab paremini, kiiremini, efektiivsemalt, võib-olla jõulisemalt või pehmemalt, diplomaatilisemalt. See on lõputu teekond.

Ärikliendi üksuses oleme päris tugevalt juurutanud motot "work hard, play hard". See tähendab, et kui läheb hästi, siis peab tähistama. Kui ei lähe hästi, teeme asjad korda ja siis tähistame. Me ei saa olla masinad, oluline on ka inimlik tunnetus ja emotsionaalne pool.

Mida tugevamaid juhte suudame värvata, seda tugevamat kultuuri kasvatame. Tugevad juhid tõmbavad tugevaid juhte.

Millist nõu annaksid noortele juhtidele, kes alles alustavad oma teekonda?

See ei ole sprint, vaid maraton. Kui lähed kümmet kilomeetrit jooksma ja esimesed kaks kilomeetrit paned täiega, siis saab ikkagi kumm tühjaks. Vali õige kiirus ja tempo. Anna endale aega kasvada ja küpseda, aga kui teed tööd, siis tee seda hingega, nii et silmad põlevad, ja tee seda hästi. Vaja on lihtsalt distsipliini ja töökust.