UUDISED

Tele2 augustikuu Digikaitse raport tõstab esile uue ja kiiresti leviva petuskeemi: näiliselt süütud veebiküsitlused, mis on loodud eesmärgiga varastada inimeste isikuandmeid. Tele2 andmetel on küberkurjategijate seas jätkuvalt levinud ka tavapärased meetodid nagu pahavara ja õngitsuskirjning rünnakute hulk näitab jätkuvalt kasvutrendi.

Tele2 ärikliendi erilahenduste ja IT-teenuste juht Janek Jaago selgitas, et võltsitud veebiuuringud matkivad sageli ohutuid küsitlusi, millega inimesed juba harjunud on, ning kutsuvad vastajaid sisestama oma nime, telefoninumbrit või e-posti aadressi. Need võivad näida kui arvamusküsitlused mõne teenuse kohta või väidetavad auhinnaloosid.

„Kuigi osad küsitlused võivad juba visuaalselt kahtlased tunduda, jagavad inimesed siiski heas usus oma andmeid. Näiteks üks võltsitud veebiuuring kutsus appi hambaarstidele, et saada parem ülevaade eestlaste suuhügieenist. Petuküsitluste tegelik eesmärk ei ole aga uuringu läbiviimine, vaid andmete kogumine ja nende edasimüük või kuritarvitamine,“ rääkis Jaago.

Levinud ohud püsivad

Jaago sõnul blokeeriti ainuüksi Tele2 Digikaitse teenusega Eestis augustis üle 6,6 miljoni turvaohu enam kui 25 000 pahatahtlikult domeenilt. Ta rõhutas, et võltsitud küsitlused on vaid üks näide ja andmepüügi ehk phishing’u-katsed on jätkuvalt igapäevased. „Neid levitatakse e-kirjade, sõnumite ja vestlusrakenduste kaudu ning selleks kasutatakse linke, mis viivad pahatahtlikele saitidele. Sellised skeemid põhjustasid augustis enam kui 1,9 miljonit turvaohtu ja muutsid need raskemini tuvastatavaks,“ märkis ta.

Nagu kogu maailm, seisis ka Eesti augustis silmitsi kasvava ohuga C&C keskustest (Command and Control Center). "Need on nagu juhtimispult, mille kaudu küberkurjategijad nakatunud arvuteid ja seadmeid oma tahtmise järgi tegutsema panevad. Sellistest seadmetest moodustatakse võrgurobotid (botnetid), mida kasutatakse näiteks spämmikirjade massiliseks saatmiseks, veebilehtede rivist välja löömiseks või salasõnade varastamiseks. Inimene ei pruugi olukorrast aru saada, kuna arvuti või telefon töötab näiliselt edasi, aga muutub aeglasemaks, internetiühendus hakkab venima ja aku tühjeneb kiiremini“ selgitas IT-teenuste juht.

Tele2 Digikaitse registreeris augustis oma kasutajate vastu üle 330 000 taolise nakatamise katse. RIA andmetel oli Eestis samas kuus ligi 15 400 sellist seadet, mis olid pahavaraga nakatunud ja C&C keskustega ühendatud. Jaago sõnul tähendab see laiemalt seda, et miljonitest nakatunud seadmetest kokku pandud botnet’id on küberkurjategijate käsutuses võimas tööriist.

Kaitse algab tähelepanelikkusest

„Kui miski tundub liiga hea, et olla tõsi, siis enamasti see nii ongi,“ rõhutab Jaago. Tema sõnul tuleks kriitiliselt suhtuda igasugustesse ootamatutesse pöördumistesse, olgu need veebiküsitlused, e-kirjad, tekstisõnumid või telefonikõned.

„Kui küsitluse korraldajat ei saa tuvastada, lubatakse ebareaalselt suuri auhindu või küsitakse liialt isiklikku teavet, näiteks pangakonto või ID-kaardi andmeid, tuleks olla väga ettevaatlik. Samuti tasub linkide puhul kontrollida veebiaadressi: pahatahtlikud saidid reedavad end sageli kirjavigade või kahtlaste tähekombinatsioonide kaudu," lisas ta.

Samuti oleks mõistlik mitu korda mõelda, kas „nutikas koduabiline“ peab olema internetiga ühendatud ja kui see on kindlasti vajalik, tuleks luua ruuteris külalisvõrk või eraldi WiFi, kuhu ainult targa kodu seadmed ühendada. See aitab hoida arvutid ja telefonid turvalisemalt eraldi, kui mõni nutiseade peaks nakatuma.

Kuidas end kaitsta?

• Hoia tarkvara ja seadmed ajakohased.

• Kasuta usaldusväärset viirusetõrjet ja tulemüüri.

• Väldi tundmatuid linke ja manuseid.

• Kasuta igal kontol tugevaid ja erinevaid paroole.

• Hoia nutikad koduseadmed eraldi võrgus.

• Kontrolli seadet turvatarkvaraga, kui see töötab ebatavaliselt aeglaselt.