Kui veel mõni aasta tagasi võis tehisintellekti kasutamine tööelus paista pigem tehnoloogiahuviliste pärusmaana, siis täna ootavad tööandjad üha enam head digitaalset kirjaoskust ja tehisintellektialast kompetentsi. AI-oskus võib aga tähendada väga erinevaid teadmisi ja praktilisi võimeid, mistõttu tasub värbamisel vaadata CV-s loetletud tööriistadest kaugemale ning hinnata, kuidas kandidaat tehisaru päriselt kasutab, kirjutab Tele2 personalijuht Eve Karo.

Statistikaameti andmetel kasutas eelmisel aastal tehisintellekti 22% Eesti ettevõtetest. Tänaseks on see number tõenäoliselt suurenenud ja kasv jätkub. Ka Tele2-s rakendame tehisaru abi üha rohkem ja näeme seda eeskätt kui tööriista, mis aitab töötajatel keskenduda suuremat väärtust loovatele tegevustele, sealhulgas kiirendada otsustamist ja parandada kliendikogemust.

Mida tavalisemaks muutub tehisaru kasutamine ettevõtetes, seda rohkem pööratakse sellele tähelepanu ka värbamisel. Loomulikult ei tähenda see, et iga uus töötaja peab olema tehisintellekti ekspert või oskama AI-lahendusi arendada. Suurema osa ametite puhul on palju olulisem praktiline kirjaoskus: inimene võiks osata rakendada tehisaru oma igapäevatöö tõhustamiseks, sõnastada kvaliteetseid prompte, hinnata saadud vastuseid kriitiliselt ja mõista, millist infot üldse tohib tööriistadesse sisestada.

Kuidas AI-oskusi hinnata?

Tehisaru kasutamise juures kiputakse palju rääkima promptimisest, kuid hea päringu kirjutamine on vaid üks osa tervikust. Vähemalt sama oluline on oskus saadud tulemust kontrollida. Tehisaru võib anda veenvalt sõnastatud vastuse, mis sisaldab ebatäpsusi, jätab olulise konteksti arvesse võtmata või teeb sootuks vale järelduse.

Seetõttu muutub uute tööriistade levikuga üha väärtuslikumaks inimese võimekus kriitiliselt mõelda. Töötaja peaks oskama otsustada, millal on AI sobiv abiline ja millal vajab ülesanne inimese enda kogemust ning hinnangut. Samuti võiks elementaarne olla teadlikkus andmekaitsest ja infoturbest: kiirem tulemus ei õigusta konfidentsiaalse või tundliku info sisestamist selleks sobimatusse keskkonda.

Siinkohal on paslik küsida, kuidas siis päriselt värbamisprotsessis kandidaadi AI-oskusi hinnata. CV-sse tööriistade alla märgitud “ChatGPT” või “Copilot” ütleb kandidaadi tegeliku oskuse kohta väga vähe. Värbamisel annab parema pildi näiteks see, kui paluda inimesel tuua konkreetne näide: millist ülesannet on ta AI abil kiiremini või kvaliteetsemalt lahendanud, milliseid tööriistu kasutab ja kuidas kontrollib nende loodud tulemust.

Vajadusel saab AI-oskust hinnata ka praktiliste juhtumiülesannetega. Kandidaat saab tehisaru abil teha kokkuvõtte pikemast tekstist, analüüsida infot või pakkuda lahenduse mõnele töös ette tulevale olukorrale. Seejärel on kõige huvitavam kuulda, kuidas kandidaat tulemuseni jõudis: mida AI-lt küsis, mida vastuses muutis, milliseid vigu märkas ja millise osa otsustas lõpuks ise teha.

Läbi sellise protsessi avaneb kandidaadi tegelik kompetents palju paremini kui konkreetsete tööriistade loetelust. Tehnoloogia areneb sedavõrd kiiresti, et tänane populaarne lahendus võib mõne aja pärast olla asendunud uuega, mistõttu on ühe keelemudeli valdamisest väärtuslikum õppimisvõime, uudishimu ja valmisolek oma tööviise pidevalt edasi arendada.

Tulevikus eristab tugevat kandidaati üha enam see, kas ta oskab tehnoloogiat kasutada mõtestatult nii, et AI aitab teha paremat tööd, mitte lihtsalt kiiremini tööd. Samal ajal peab arenema ka värbamine ise: AI-ajastu tähendab lisaks automatiseerimisele ka oskust küsida intervjuul sisulisemaid küsimusi ja hinnata, kuidas kandidaat tehisaru töös päriselt rakendab.

Artikkel esmaavaldati 23.09.26 Äripäeva personaliuudiste portaalis.