UUDISED

Politsei- ja Piirivalveameti andmetel leidis tänavu jaanuarist juunini Eestis aset 1816 kelmuse episoodi, mille tagajärjel tekitati inimestele ja ettevõtetele kokku 13,2 miljoni euro ulatuses varalist kahju. Petturid võtavad ohvritega endiselt ühendust telefoni ja interneti teel, kuid sagenenud on ka juhtumid, kus raha kättesaamiseks tullakse füüsiliselt kohale.

Tele2 Eesti IT-turvaspetsialisti Triin Paltsi sõnul ei ole petuskeemid enam alati kergesti äratuntavad. „Petturid kombineerivad üha osavamalt telefonikõnesid, sõnumeid, e-kirju ja usaldusväärsena näivaid veebilehti. Inimesega võidakse ühendust võtta mitme kanali kaudu ning kasutada päriselt olemas olevate asutuste, ettevõtete või töötajate nimesid. Seetõttu võib pettus tunduda esmapilgul täiesti usutav ka inimesele, kes on ohtudest teadlik. Kõige olulisem ohumärk on surve kiiresti tegutseda,“ ütleb Palts. 

Paltsi sõnul tähendab 13,2 miljoni eurone kahju, et Eesti inimesed ja ettevõtted kaotasid petturitele keskmiselt üle 85 000 euro päevas. “Selle numbri taga on inimeste säästud, igapäevaseks toimetulekuks mõeldud raha ja ettevõtete teenitud tulu. Lisaks rahalisele kahjule tähendab pettus inimesele ka emotsionaalset läbielamist,” lisab ta.

Esimese poolaasta petuskeemide puhul paistavad eriti silma tehisintellekti abil loodud usutavad eestikeelsed kõned ning pettuste sidumine päevakajaliste teemadega, näiteks tuludeklaratsiooni esitamise, seadusemuudatuste või muude parasjagu aktuaalsete sündmustega. Samuti on sagenenud juhtumid, kus petturid ei piirdu enam kõnede ja sõnumitega, vaid tulevad raha või väärtuslike esemete kättesaamiseks füüsiliselt kohale. „Oluline on meeles pidada, et ükski pank, riigiasutus, mobiilioperaator ega muu usaldusväärne ettevõte ei palu inimesel anda sularaha kullerile ega saada kedagi sellele koju järele,“ rõhutab Palts.

AI areng võimaldab petturitel automatiseerida ka telefonikõnesid ning kasutada inimese häält jäljendavaid lahendusi. See tähendab, et petukõne ei pruugi enam teha inimene, vaid automatiseeritud süsteem, mis võimaldab teha korraga rohkem usutavamaid kõnesid. Nii muutuvad üha olulisemaks telekommunikatsiooniettevõtete tehnilised lahendused, mis aitavad tuvastada tavapärasest erinevaid kõnemustreid ja märgata näiteks SIM-bokside võimalikku kasutamist. „Petukõnesid aitab tuvastada ka see, kui kõne saanud inimesed annavad neist meile teada. Tele2 veebis pettuseinfo lehel on selleks lihtne ankeet, mille kaudu võimalikust pettusest kiiresti teavitada,“ ütleb Palts. 

Paltsi sõnul on petuskeemide üks peamisi ohumärke endiselt surve kiiresti tegutseda.  „Pettuste ennetamisel on kõige olulisem, et inimesed suhtuksid ootamatutesse telefonikõnedesse väga tähelepanelikult. Eriti ettevaatlik tuleb olla siis, kui helistaja tekitab paanikat, küsib isiklikke andmeid või nõuab kohest tegutsemist. Sellises olukorras tuleb võtta paus, rääkida lähedasega ja kontrollida infot ametlikest kanalitest,” lisab Palts. 

Tele2 soovitab inimestel petukõnede vältimiseks järgida neid lihtsaid reegleid:

• Ära jaga telefonikõne ajal oma PIN-koode, paroole ega muid isiklikke andmeid.

• Katkesta kõne kohe, kui helistaja sind kiirustab, hirmutab või survestab kiiresti tegutsema.

• Kontrolli infot ise, helistades pangale, teenusepakkujale või ametiasutusele nende ametlikul telefoninumbril.

• Teavita kahtlasest kõnest oma mobiilioperaatorit või politseid.

Oluline on meeles pidada, et Tele2, riigiasutused, pangad ega teised usaldusväärsed ettevõtted:

• ei palu telefonikõnes ega kirja teel avaldada PIN-koode ega paroole;

• ei soovita kliendil mobiilirakendusi alla laadida või kustutada;

• ei küsi kõnes oma teenusega mitte seotud mobiilirakenduste või internetipanga salasõnu;

• ei saada linke, mille kaudu tuleb sisestada tundlikke isiku- või pangaandmeid;

• ei palu kunagi anda sularaha kullerile, viia raha „turvalisse kohta“ ega kanda seda väidetavalt turvalisele kontole.