Nüüdseks juba pea kõikidesse eluvaldkondadesse trüginud tehisintellekt sunnib ka ärijuhtimises õppima uusi tehnoloogiaid ja kohandama seniseid protsesse, et AI uuendustest päriselt kasu oleks. Tuleviku äri vajab tippjuhte, kes oskavad tehisintellekti organisatsiooni strateegiasse sellisel moel sisse tuua, et kallid AI-lahendused riiulisse seisma ei jääks. 

Äris on tehisintellekti potentsiaali keeruline üle hinnata. Juba täna on AI laialdaselt kasutusel mitmesugustes juhtimisprotsessides, mis aitavad omakorda suurendada tootlikkust.  

Ettevõtetel on võimalik AI-st kasu lõigata pea lõputult. Müügi- ja turundustegevuses saab masinõppe mudelitega sihtida kliente täpsemalt ning prognoosida turutrende, jaekaubanduses võimaldab tehisintellekt optimeerida tarneahelaid. Telekomide vaatest suudab aga AI analüüsida võrgu logisid, et ennetada näiteks rikkeid. 

AI rakendamine nõuab aga juhtidelt teatavat tehnoloogilist kirjaoskust ja julgust investeerida nii infrastruktuuri kui ka inimestesse. Kuigi tehisintellekti, roboteid ja automatiseerimist peetakse olulisteks, oskavad vaid vähesed neid tehnoloogiaid efektiivselt tööle panna. See näitab, et kuigi AI potentsiaali tajutakse, kipub juhtidel visioon siiski sageli puuduma. 

Sea selgelt mõõdetavad sihid 

Tehisintellekti potentsiaali rakendamiseks peaks alustama strateegiast, mitte tehnoloogiast – AI ei tohiks olla eesmärk omaette. Juhtkond peaks esmalt kaardistama, millised on organisatsiooni strateegilised sihid, ja seejärel hindama, kas ja kuidas võiks AI nende eesmärkide saavutamist toetada. 

Esmalt tasuks küsida, kas planeeritud tegevus või tarkvara, mida soovitakse soetada, lahendab päris äriprobleemi. Kui selgub, et lahendus ei toeta mõnd mõõdetavat tulemust - nt kuluefektiivsus, kliendikogemuse parandamine, tootearendus või riskide juhtimine -, on see tõenäoliselt rohkem "buzzword" kui päriselt kasulik tööriist. 

Alustada tasubki väikestest ja selgelt mõõdetava kasuga tegevustest – kas või klienditoe automatiseerimisest. Juturobotid või e-mailide sorteerimise lahendused annavad suure ja selge ajalise võidu, mis võimaldab klienditoe tiimide ressursse efektiivsemalt kasutada. Lisaks võib AI-st olla kasu kliendikäitumise analüüsimisel, et märgata näiteks lahkumisriskiga kliente ja teha neile ennetavalt personaalseid pakkumisi. 

Uute tehnoloogiate majja toomisel ei tohiks unustada ka nende käivitamise ja käigushoidmisega seonduvaid kulutusi. Trendikad AI-lahendused on kallid, mistõttu tasuks enne nende rakendamist läbi mõelda kõik võimalikud kuluread: lisaks arendus- ja litsentsikuludele nõuavad väljaminekuid ka olemasolevasse IT-infrastruktuuri integreerimine, koolitustele ja muutuste juhtimine ning regulatiivne ja andmekaitse risk. 

Kõik algab inimestest 

Tehisintellekt ei ole ainult IT-tiimide või andmeteadlaste tööriist, AI kasutuselevõtt eeldab digikirjaoskuste kasvu kogu organisatsioonis. Nii on ka juhtkonna ülesandeks investeerida töötajate üldisesse kompetentsi ja planeerida näiteks sisekoolitusi, et kogu organisatsioon püsiks samal lainel. Kui kasutajate töö muutub liiga keeruliseks või neil puudub motivatsioon AI kasutamiseks, jääb ka maailma parim tehnoloogia riiulisse seisma. 

Tiimijuhtide poolel on oluline soodustada IT- ja äriinimeste koostööd juba esimestest sammudest peale. Kindlasti peaks juhtkond tehisintellekti strateegiat luues määrama AI initsiatiividele ka organisatsiooni sees ühe konkreetse vastutaja, kes neid tegevusi koordineeriks, ärivajadusi tehnilise võimekusega ühendaks ja tagaks teadmiste kasvu organisatsioonis. 

AI eeldab laiemaid muutuseid 

Mõnikord püüavad ettevõtted AI-ga lahendada probleeme, milleks piisab ka lihtsamast protsessimuudatusest. Niisiis ei tohiks tehisintellekt olla esimene automaatne reaktsioon, vaid üks võimalikest tööriistadest. 

Ärijuhtimises tähendab AI integreerimine strateegilist ümberõpet ja uute tööprotsesside kujundamist. Tehnoloogia ei ole vaid automatiseerimise vahend, vaid osa ettevõtte juhtimisfilosoofiast ning konkurentsieelisest. 

Et AI rakendamisest ka päriselt kasu oleks, peavad juhid tehisintellekti võimalusi seega ka päriselt tundma õppima ning looma vastavaid tugisüsteeme – sest tuleviku äris eraldab just uute tehnoloogiate rakendamise edu terad sõkaldest.