Tehisintellekt on kujunemas 21. sajandi geopoliitiliseks jõuks – mitte ainult tehnoloogiliseks, vaid ka majanduslikuks ja strateegiliseks. Euroopa Liit, Ameerika Ühendriigid ja Hiina on valinud eri marsruudid, kuidas käsitleda andmeid, regulatsiooni ja innovatsiooni.

Euroopa Liit: õiguspärane, kuid aeglane hiiglane

Euroopa Liidu tehisintellekti seadus võeti vastu 2024. aasta mais ning selle põhisätted hakkavad järkjärgult rakenduma tänavuse ja järgmise aasta jooksul. Tegemist on maailma esimese tervikliku raamistikuga, mis seab tehisintellekti kasutamisele läbipaistvuse, vastutuse ja ohutuse standardid.

Euroopa Liit jagab AI-süsteemid riskitasemete järgi eri kategooriatesse ning keelab „vastuvõetamatud riskid,“ näiteks sotsiaalse skoorimise ja emotsioonituvastuse töö- või haridusvaldkonnas. Reaalajas biomeetrilist tuvastamist avalikus ruumis lubatakse vaid kitsastes õiguskaitselistes erandites. Kõrge riskiga süsteemid ei ole keelatud, kuid nende turule lubamine eeldab ranget järelevalvet ja sertifitseerimist.

Arenguseire Keskuse raport toob välja, et Euroopa lähenemine on väärtuspõhine ja inimest kaitsev, kuid selle kõrval tekib oht, et innovatsioon liigub teistesse maailmajagudesse, kus regulatsioon on paindlikum. Samas on Euroopa tugevus usaldus ja andmesuveräänsus ehk põhimõte, et Euroopa kodaniku andmeid ei tohi käsitleda lihtsalt toorainena ülemaailmsete platvormide jaoks.

Ameerika Ühendriigid: kiirus ja turgude loogika

Ameerika Ühendriikides liigub AI areng palju kiiremini, kuid ühtse raamistikuta. Föderaaltasandil terviklikku AI-seadust ei ole, mistõttu on osariigid loonud oma reeglid ja järelevalvestruktuurid. Näiteks Californias võeti vastu Transparency in Frontier Artificial Intelligence Act, mis kohustab suurte keelemudelite arendajaid avalikustama ohutusprotokolle ning teavitama potentsiaalsetest riskidest. Utah võttis vastu Artificial Intelligence Policy Acti, mis nõuab, et ettevõtted ja avalikud asutused teavitaksid inimesi, kui nad suhtlevad tehisintellekti süsteemiga, mitte inimesega.

USA süsteem on oluliselt paindlikum kui Euroopa Liidu regulatsioonid. Turg ja riskikapital loovad eeldused kiireks kasvuks, sest ettevõtted saavad katsetada, skaleerida ja jõuda turule enne, kui seadus neile järele jõuab. Sellise tempo toel on loodud ChatGPT ja teised generatiivse tehisintellekti mudelid, mis on USA majandust ja aktsiaturge märkimisväärselt tagant tõuganud.

Ent kiire areng tuleb privaatsuse hinnaga. Läbipaistvuse ja vastutuse puudumine on tekitanud usalduskriisi, sest kasutajate andmed rändavad platvormide vahel, kuid vähestel on aimu, kuidas neid tegelikult kasutatakse. Lisaks on innovatsioon ja seega ka andmete võim koondunud suurte tehnoloogiahiidude kätte, kes omakorda valivad investeeringute tegemiseks piirkondi, mis on regulatiivselt nende jaoks kõige mugavamad.

Hiina: kontrolliühiskond kui innovatsiooni mootor

Hiina on valinud tee, kus tehnoloogiline edu ja riiklik järelevalve käivad käsikäes. Juba 2017. aastal kuulutati tehisintellekt riiklikuks prioriteediks ning sellest ajast alates on valitsus, teadusasutused ja erasektor liikunud ühes suunas ning mitte vaba turu, vaid keskse strateegia järgi.

Hiina teaduse ja tööstuse ökosüsteem on tihedalt integreeritud, kus tippettevõtted nagu Baidu, Huawei ja SenseTime mängivad olulist rolli AI arenduses ja rakenduses. Näiteks Huawei on juhtiv võrgutaristute ja andmekeskuste tehnoloogiate pakkumisel ning teeb koostööd teiste Hiina ettevõtetega, et arendada välja optimeeritud AI taristut „Xinghe Intelligent Fabric“, mis tõstab AI treeningu efektiivsust ning vähendab energiakulusid.

Kuid selle süsteemi varjukülg on privaatsuse ja isikuandmete täielik allutamine riiklikele huvidele. Ka Arenguseire Keskus on nentinud, et Hiina andmemajandus toetub massilisele jälgimisele, mille kaudu luuakse ühtne digitaalse kontrolli arhitektuur, alates sotsiaalsest skoorimisest kuni käitumusliku analüütikani.

Riiklik küberjärelevalveasutus otsustab, millised mudelid saavad turule ja millised mitte. Tehisintellekti algoritmide register, mida haldab Cyberspace Administration of China, on ühtaegu tehniline ja poliitiline tööriist. See tagab, et mudelid vastavad partei infopoliitikale ja ideoloogilistele piiridele.

Välisluureamet on hoiatanud, et selline mudel ei piirdu enam siseturuga. Hiina tehnoloogia levik 5G-võrkudesse, pilveteenustesse ja energiasüsteemidesse on teadlik strateegia sõltuvuse tekitamiseks.

Riik ei püüa üksnes arendada konkurentsivõimelist tehisintellekti, vaid kujundada keskkonna, kus tema loodud ökosüsteemi ei ole võimalik Lääne omadega asendada.

Globaalne koostöö ja regulatsioon

Rahvusvaheline kogukond on alustanud ühist pingutust AI eetiliste ja turvaliste standardite kehtestamiseks. Näiteks on OECD AI põhimõtted (OECD AI Principles) ja ÜRO tehisintellekti juhtimise ettepanekud (UN AI Governance Proposals) suunatud selleks, et luua üleilmseid norme, mis tugevdavad läbipaistvust, vastutust ja inimkeskset innovatsiooni.

USA presidendi Donald Trumpi administratsiooni 2025. aasta AI strateegia rõhutab tehnoloogilist üleolekut turuvabaduse ja julgeolekupoliitika kaudu, toetades avaliku ja erasektori koostööd suurte AI projektide elluviimisel ning investeeringuid teadus- ja arendustegevusse. See strateegia on oluline osa üleilmsetest jõujoontest, mis kujundavad AI geopoliitikat.

Samuti on muutumas oluliseks Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vaheline koostöö. Näiteks transatlantilise andmelepinguga üritatakse luua turvaline ja samaväärsete privaatsusstandarditega andmevahetuse raamistik, mis võiks tugevdada mõlema regioonide konkurentsivõimet ja tehnoloogilist iseseisvust.

Andmete uus geopoliitika

Tehisintellekti areng on toonud maailma uude reaalsusesse, kus andmed on strateegiline ressurss nagu energia või tooraine. Euroopa panustab väärtuspõhisusse, Ameerika turuvabadusse ja Hiina kontrollile. Kõigil kolmel on oma loogika, kuid Hiina mudeli edu näitab, et tehnoloogiline kiirus ja poliitiline sihikindlus võivad lühiajaliselt anda eelise.

See aga ei tähenda, et Lääs peaks loobuma ettevaatusest. Regulatsioon ei pea olema pidur, kui see on targalt kujundatud. Euroopa tugevus võib peituda just selles, et ta suudab luua usaldust – väärtust, mida tehnoloogia ise ei loo. Kui Euroopa ühendab oma eetilised põhimõtted ja turu paindlikkuse, võib temast saada mitte lihtsalt reguleerija, vaid suunanäitaja.

Tele2 ärikliendi üksuse juht Jürgen Jalakas


Artikkel esmaavaldati 03.11.25 Postimehes.