ÜRO Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu hiljutise küberturvalisuse raporti kohaselt on Eesti üks maailma juhtivaid küberturvalisuse riike, mis kinnitab meie tugevat digiriiki ja arenenud küberkaitsesüsteeme. Suur osa tööst on aga endiselt ees, et aidata küberturvalisuse osas järele neid, kes on teadlikematest maha jäänud ning teha ettevalmistusi tuleviku ohtudeks, kirjutab Tele2 Eesti IT turvaspetsialist Triin Palts.

Eesti teekond digiriigina on tihedalt seotud meie varajaste ja järjepidevate investeeringutega küberkaitse valdkonda. Mitmed riiklikud ja erasektori organisatsioonid on mänginud olulist rolli küberturvalisuse tagamisel, alustades Riigi Infosüsteemi Ametist (RIA) ja lõpetades väiksemate iduettevõtetega, kes pakuvad tipptasemel küberturvalisuse lahendusi.

Võime uhked olla mitmete valdkondade üle. Eesti e-valimised ja e-teenused, näiteks e-residentsus ning X-tee andmevahetusplatvorm on globaalselt tuntud ja pakkunud eeskuju mitmetele teistele riikidele. Meie võimekus tagada nende süsteemide turvalisus ja usaldusväärsus on olnud hädavajalik nii kodanike usalduse säilitamiseks kui ka digiriigi arenguks. Samuti on Eesti Euroopa Liidu ja NATO aktiivne liige küberturvalisuse valdkonnas, majutades siin NATO Küberkaitsekoostöö Keskust (CCDCOE), mis mängib olulist rolli rahvusvaheliste küberkaitse strateegiate kujundamisel.

Suured peavad väiksemaid järele aitama

Vaatamata nendele saavutustele peab toimuma järjepidev töö turvalisuse tagamiseks. Kuna küberkurjategijad muutuvad pidevalt nutikamaks ja leidlikumaks, tuleb pidevalt investeerida innovatsiooni ja uuendada oma küberkaitsesüsteeme. Teine oluline aspekt on väiksemate ettevõtete ja organisatsioonide küberturvalisus – kuigi suurfirmad on sageli hästi kaitstud, vajavad väiksemad ettevõtted ning eraisikud rohkem tuge ja teavitust, et vältida lihtsamaid rünnakuid, nagu õngitsuskirjad ja pahavara.

Tänavuse küberturvalisuse kuu raames võiksid kõik ettevõtted testida oma töötajate teadlikkust ning parandada oma ettevõtte suutlikkust end küberohtude eest kaitsta. Samuti võiksid kõik eraisikud külastada veebilehte IT-vaatlik ning teha kindlaks, et nende teadmised ja oskused vastavad tänapäevastele ohtudele. Tuleks mõelda sellele, et rünnakute arv on Eestis aastaga tõusnud 90%, kuid suur osa neist on meie enda turvalise internetikäitumisega välditavad.

AI, IoT ja 5G - tulevikuohtude märksõnad

Küberturvalisuse tulevik toob Eestile kaasa uusi ja huvitavaid väljakutseid. Praegu kiidetakse Eestit meie valmisoleku eest, kuid tehnoloogia kiire areng toob kaasa uusi ohtusid, nagu tehisintellekti (AI) poolt juhitud küberrünnakud, asjade interneti (IoT) seadmete haavatavus ja 5G-võrkude laienemine. Seetõttu peame pidevalt arendama oma küberkaitsevõimet, investeerima teadusuuringutesse ja haridusse, et olla valmis tuleviku küberohtudeks. 

Tulevikunägemus peab hõlmama ka rahvusvahelist koostööd, kuna küberohtudel pole riigipiire, ja Eesti kui väike, kuid tehnoloogiliselt arenenud riik, peab mängima jätkuvalt aktiivset rolli globaalsete küberohtude tõrjumisel.

Seega, kuigi võime praegu oma küberturvalisuse taseme üle uhked olla, ei saa me hetkekski loorberitele puhkama jääda. Tulevik nõuab järjekindlat innovatsiooni ja teadlikkuse tõstmist kõigil tasanditel – alates riiklikest süsteemidest kuni üksikisikuteni.