Paljud eestlased on juba on langenud küberrünnakute ohvriks, aga on ka neid, kes VEEL ei ole. Neid viimaseid on väga keeruline leida, sest ainuüksi Tele2 kliente üritati 2024. aasta nelja esimese kuu jooksul rohkem kui 70 miljonit korda pahatahtlikele linkidele klikkama meelitada. Seda on pea kaks korda enam kui eelmise aasta viimase kuue kuu peale kokku! Millegi halva juhtumisest päästis neid Digikaitse teenus, mis on Tele2 kliente kaitsnud tänaseks juba üle aasta.  

Mis siis ikka juhtuda saab? 

Eestlaste seas on levinud uskumus, et küberpettuse ohvriks langemiseks ollakse liiga nutikas või pahalaste silmis tavaline inimene, keda ei ole mõtet rünnata. Just täiesti tavaline inimene ongi aga magus sihtmärk, sest ta ei tee midagi, et küberkaitstud olla. Tänapäeva pahalased ei saa rikkaks mitte selle kaudu, et võtavad mõnelt üksikult jõukamalt inimeselt korraga palju raha ära, vaid pigem paljudelt ja natukene. Summa võib olla isegi nii väike, et netikasutaja ei pane seda tähelegi või ei hakka pettusest kellelegi rääkimagi, sest „see oli ju kõigest 25 eurot“ millest ta ilma jäi. Selliselt igalt ühelt 25 eurot välja pettes saab aga pahalane kokku suure summa. Näiteks tuvastas Tele2 Digikaitse ainuüksi aprillis 4096 domeeni, kuhu kasutajad olid valmis oma raha jätma, arvates, et maksavad näiteks Omniva paki kättesaamise eest. 

Lisaks otsesele rahalisele kahjule on väga levinud identiteedivargus. Pahavaraga lingid võivad viia veebilehtedele, mis näevad esmapilgul küll usaldusväärsed välja, kuid on loodud isikuandmete varastamiseks. Kurjategijad saavad inimese nime, aadressi ja krediitkaardiandmeid kasutades tema nimel erinevaid pettusi sooritada. Lisaks võivad nad kasutada varastatud identiteeti ja proovida nii sotsiaalmeedia kaudu tema sõprade andmetele ligi saada – kes meist poleks saanud mõnda võltsi sõbrakutset või kirja, millele järgneb peagi sõbra teavitus, et ära minu kirjadele vajuta, mul on mingi jama! Möödunud kuul tuvastas Digikaitse, et Tele2 kliendid proovisid minna 22 300 taolisele petudomeenile. 
 
Kui ehk eraisikul on parimal juhul lihtsalt kehv tunne ja silmad häbi täis, et ta pettuse ohvriks langes, siis ettevõtte jaoks võib sellega lisaks otsesele rahalisele kahjule kaasneda ka mainekahju. Viimane võib viia selleni, et kliendid hakkavad eelistama konkurendi teenuseid, kes ei ole (veel) küberpettuse ohvriks langenud ja neile turvalisema valikuna tundub. Näiteks on Eestiski ette tulnud mitmeid juhtumeid, kus pahalaste kätte on sattunud kliendiandmed ja sellisel juhul on kliendil võimalus seada sammud konkurendi juurde, kes delikaatse infoga turvalisemalt ringi käib.  

Tegelikult on enda küberkaitsmine lihtne! 

Kaitse pahalaste vastu algab tegelikult enda ja oma lähedaste harimisest. Kõige tähtsam on kasutada tugevaid paroole ja kaheastmelist autentimist. Viimane päästab ka sellisel juhul, kui paroolid on juba kuhugi laia maailma, näiteks võltsile veebilehele, sisestatud – pahalane üritab siis näiteks kuhugi sisse logida, aga turvalise autentimiseta ta seda teha ei saa. Kui inimesele tuleb taolisest logimisest teade, samal ajal kui ta diivanil pikutab, on see on selge indikatsioon, et on aeg paroolid ruttu ära muuta.  

Üleüldise harimise osas on aga suur töö riigi poolt ära tehtud ja kõik võiksid vähemalt korra külastada itvaatlik.ee/ veebilehte ja sealsed testid läbi teha. Lisaks tuleks kindlasti seadmete uuendustesse täie tõsidusega suhtuda ja need alati esmasel võimalusel ära teha, sest nendega tehakse enamasti ka mõni järjekordne turvaauk korda.  

Väsimusest ja hajameelsusest võib aga aegajalt siiski ka kõige tähelepanelikumal inimesel apsakaid ette tulla. Sellisel juhul on hea kui kasutusel on mingigi küberkaitse ja Digikaitse on selles osas üks mugavamaid, sest peatab enamik levinumaid küberpettusi, millele internetis surfates sattuda võib. Selle negatiivne pool on, et kaitse töötab ainult oma operaatori võrgus. Samas ei pea inimene ise pead vaevama millegi allalaadimise ja seadistamise ega uuendustega. Järgmine samm on juba korralik viirusetõrje (nt Bitdefender), mis kaitseb kasutajat mugavalt igas võrgus, sh WiFi-s ja laiapõhjalisema ohtude spektri eest.   

Kokkuvõtteks võib öelda, et keegi ei ole küberohtude eest lõplikult kaitstud. Kindel on aga see, et need, kes kasutavad Digikaitset või mõnda teist sarnast lahendust, on siiski palju rohkem kaitstud.  

PS! Digikaitse kasulikuks ja põnevaks plussiks on veel see, et kasutajad saavad Tele2 iseteenindusest endale ohuraporteid ning teavitusi tellida.