UUDISED

Möödunud nädalal Soomes Tele2 Eesti korraldatud telekommunikatsiooni ja küberturvalisuse arutelul käsitleti ühe aktuaalse teemana ka riiklikku valmisolekut kriisiolukordadeks. Ekspertide hinnangul ollakse võimalikeks ohtudeks valmistunud, aga andmete turvalisuse tagamisega tuleb veel vaeva näha.

Arutelu ajendiks olid viimastel kuudel esinenud mitmed sabotaaži juhtumid, nagu Norra Svalbardi merekaabli purunemine, Nord Streami gaasilekked ja side katkemine, mille põhjustas kaablite läbilõikamine Saksamaa riigiraudteedel ning merealuste kaablite kahjustused Lõuna-Prantsusmaal. Üritusel anti teada ka Tele2 Eesti hiljutisest PoPi avamisest (Point of presence), mis võimaldab ettevõtetel kasutada võrku Helsingist Frankfurdini.

Soome tippspetsialistidest osalesid arutelus infoturbe ja küberturvalisuse ekspert Petteri Järvinen, FiComi tegevjuht Elina Ussa, Cinia infoturbejuht Anssi Kärkkäinen, Suomen Erillisverkoti vanemekspert Tomi Lounema ning Traficomi küberturbekeskuse vanemekspert Juhani Eronen. Tele2 Eesti poolt osales ja juhtis arutelu ettevõtte tegevjuht Chris Robbins ning vestlusringis osales ka rahvusvahelise äri juht Asse Hang. 

Ekspertide ühine arusaam oli, et kuigi hetkel on Ukraina sõjaga seoses oluliselt kasvanud risk võrgu püsimajäämisele, on ühenduse tagamise nimel nii Eestis kui ka Soomes aastaid tööd tehtud. Võimalike riskide realiseerumine on korduvalt läbi mängitud ja varusüsteemid paigas, seega kogu võrgu mahavõtmine rünnakuga on pigem ebatõenäoline. Samuti täheldati, et võrgukaablitega juhtub pea igapäevaselt midagi ja nende parandamine on tavapärase töö osa. Suuremaks ohuks hindavad eksperdid aga küberrünnakuid, mille arv on viimasel ajal kasvanud. Nende vastu saab end küll kaitsta, aga kui see ei õnnestu, võivad tagajärjed olla ettearvamatud.

Tele2 rahvusvahelise äri juhi Asse Hangi sõnul on ka tavapärases olukorras üheks suureks võimalikuks ohuks just inimesed, kes võivad kas tahtlikult või tahtmatult põhjustada suurt kahju nii võrkudele kui ka andmetele. “Andmete avalikustamine võib teatud juhtudel olla vajalik, aga liigne detailsus lihtsustab jällegi pahalaste tegevust. Samuti võivad kaasneda riskid nö superandmebaasidega, mis tähendab, et suur hulk andmeid on hoitud ühes kohas ja neile on võimalik korraga ligi pääseda. Riske aitab maandada andmete hajutamine ja segmendi- ning vajadusepõhine juurdepääs.”