UUDISED

Ole kursis sellega, mis Tele2s toimub. Loe kõige värskemaid uudiseid!

Häkkerid tegutsevad: 3 nõuannet, kuidas end küberrünnakute eest kaitsta
14.03.2022

Maailmas toimuva valguses on internetis levivate kuritegude ja küberrünnakute arv aina kasvamas. Nüüdseks on saanud igapäevaseks nähtuseks häkkerite rühmitused, kes proovivad saada ligi pangaandmetele, häirida arvutisüsteeme või nõrgestada veebilehti, mis võivad tuua ulatuslikke kahjusid. Kuidas end eraisikuna küberrünnakute eest kaitsta, avab Tele2 IT-juht Meelis Viiding. 

Küberrünnakud on väga erinevad, mistõttu nende ulatus ja mõju võib erineda vastavalt juhtumile. “Kõige ohtlikumate küberrünnakute alla kuuluvad DDos – ehk süsteemi ülekoormamine mõttetute päringutega –, andmete õngitsemine, pahavara levimine kui ka seadmete ülevõtmine omakasu eesmärgil,” jagab Tele2 IT-juht Meelis Viiding. Küberrünnaku ohvriks sattumist on aga võimalik ennetada ning ka rünnaku tagajärgi leevendada.

Tugev salasõna ja kaheastmeline autentimine

Salasõna ja iseenda autentimist on meil vaja pea igal leheküljel, kus kasutaja olemasolu on tähtis. “Parool peaks olema igas kohas erinev ja kindlasti ei tohiks olla kergesti äraarvatav,” annab Viiding nõu. “Äratuntava sõna asemel soovitan leiutada oma liitsõna, mis on kokku pandud kahest või enamast omavahel mitteseotud sõnast ja seejuures vaheldada nii numbreid, suurt kui ka väikest algustähte. Näiteks Rohelin4Kaelkirjak1 või l3NNuk1Bet0on.” Ta lisab: “Soovitatav on kasutada ka paroolide haldustarkvara LastPass, Bitwarden, 1Password, Dashlane ja KeePass.”

Samuti on tarvis masinale tõestada, et antud inimene on tõesti konto omanik – seda tehakse autentimise kaudu. “Turvalisuse huvides tasub oma kontosid alati kaitsta kaheastmelise autentimisega, mis nõuab kasutajalt sisselogimisel enda tuvastamist kahel erineval viisil. Esimeseks astmeks võib olla näiteks salasõnaga sisselogimine ja teiseks astmeks koodi sisestamine, mille oled saanud SMSiga oma mobiiltelefonile,” selgitab IT-juht.

Kasuta viirusetõrjet

Viidingu sõnul peaks eraisikud kaitsma oma tarkvara ka viirusetõrjega, mis ainuüksi ei eemalda võimalikke viiruseid, vaid tuvastab ka pahavara ning kaitseb küberohtude eest.  “Viirusetõrje ei ole tänapäeval mõeldud ainuüksi arvutikasutajatele, vaid toimivaid viirusetõrjeprogramme on loodud ka mobiiltelefonidele,” jagab Viiding. “Samuti tasub kasutada tulemüüre või vastavaid teenuseid DDos rünnakute tõrjumiseks.”

Viiding lisab, et kindlasti tasub kasutada vaid usaldusväärseid rakendusi ja paigaldada kõik tarkvarauuendused, sest aeg-ajalt leitakse süsteemidest turvaauke, mis võivad anda kurjategijatele võimaluse tegutsemiseks. 

Viibi vaid turvatud WiFi-võrgus

WiFi-võrgud saavad olla nii turvatud kui ka turvamata. Viimaste hulka kuuluvad avalikud WiFi-võrgud, millele on võimalik kõigil ligi pääseda ning neid võib leiduda kõikjal alates kohvikutest kuni lennujaamadeni. “Sellised võrgud peidavad endas väga suurt turvariski, sest sealne info on kättesaadav kõigile, kes parasjagu võrku ühendatud on. Nii on väga kerge pääseda võõral ligi kõikide toimingutele,” toonitabb Viiding. “Erandid on ainult krüpteeritud ehk lukumärgiga leheküljed, kus juurdepääs on olematu või piiratud. Küll aga soovitaksin turvalisuse tagamiseks kasutada VPN-ühendust, mis reeglina on tasuline,” on Viiding kindlameelne.

Julge küberrünnakust teavitada

“Kui on juhtunud, et küberrünnak on juba toimunud ning ulatus on laiem ja olulised andmed on lekkinud, siis tasub kindlasti teavitada Riigi Infosüsteemi Ametit ning Politsei- ja Piirivalveametit. Andmete hävimise, kaotsimineku või loata avalikustamise puhul ka Andmekaitse Inspektsiooni,” julgustab Viiding rünnakutest rääkima, et kahju leevendada ja hoida teisi inimesi sama rünnaku ohvriks langemise eest.

Populaarsed tooted e-poes