Ehk oled leidnud end olukorrast, kus teed oma arust ideaalse klõpsu – valgus paigas, “modell“ poseerib nagu proff ja taust on postkaardi vääriline. Aga pärast pilti vaadates on tulemus pigem “ahah, no vähemalt üritasin” kategooriast.

Enamik meist teeb nutitelefoniga pilte nii kuis kõhutunne juhatab – ilma suurema sättimiseta kaamera õiges suunas, klõps ja valmis. Tegelikult peidavad vähegi uuemad nutitelefonid endas rohkelt väärt võimalusi, mille abil oma fotod kaunimaks muuta. Samuti tasub meeles pidada mõningaid fotograafia mõtteteri, mis aitavad sinu pildid uuele tasemele viia, olgu sul iPhone, Samsung või midagi kolmandat.

Esiteks – puhasta lääts ära

Kõlab elementaarselt, aga vean kihla, et vähemalt pooled kõikidest udustest või “miks see nii hägune on?” fotodest on tegelikult määrdunud läätse süü. Taskusse kogunenud tolm, rasvaste sõrmedega telefoni näppimine ja muu olmerämps ei ole kvaliteetse nutifotograafia sõbrad.

Ideaalses maailmas on kõigil taskus mikrokiudlapp või prillilapp, aga ausalt öeldes on kõvasti kasu ka (pehmest!) särgisabast, (puhtast!) taskurätist või pusa käisest, peaasi et lääts enne pildistamist üle tõmmatud saab. Uute nutitelefonide kaamerate klaasid on reeglina piisavalt vastupidavad, et seda tavalise puhta lapiga kriimustada pole võimalik.

Teiseks – kompositsioon on kuningas

Enamik meist teeb klõpsu ära otse silmade kõrguselt, ilma liigselt mõtlemata, kuidas kaader välja joonistub. Siin on mänguruumi rohkem, kui arvad.

Levinud nipp on kasutada kolmandike reeglit (Rule of Thirds) – jaga vaateväli mõttes nii horisontaalselt kui ka vertikaalselt kolmeks või lülita kaamera seadetest sisse “grid”, mis teeb seda sinu eest. Seejärel paiguta pildil olulisemad elemendid nende joonte peale või ristumiskohtadesse.

Mõtle kaadri sättimisel ka juhtivate joonte (Leading Lines) loogika peale, mis on lihtsustatult öelduna vaataja tähelepanu suunavad jooned – nt autotee, aed, laud, valgustriibud vmt.

Populaarne nipp on ka proovida subjekt ümbritsevate elementide abil “ära raamida” (Framing). Näiteks aseta enda “modell” täpselt kahe puu või suure ukse vahele. Kõlab peenelt, aga töötab ülihästi.

Kolmandaks – mängi sätetega ja nurkadega

Katseta julgemalt. Kui kõik pildid on tehtud sarnase nurga alt ja silmade kõrguselt, siis jääb palju potentsiaali lauale. Astu samm kõrvale, kükita madalale või pildista otse ülalt alla – nurkadega mängimine teeb eriti laste või lemmikloomade pildistamise puhul tohutu vahe.

Samuti tasub võtta aega, et telefoni kaamera sätetega lähemalt tuttavaks saada. Vaata, mis juhtub kui lülitad HDR ehk High Dynamic Range sätte sisse või välja. Testi Burst Mode režiimiga, mis aitab sul kiireid hetki püüda. Proovi ennast Add Me funktsiooniga grupipildile lisada, mis on saadaval nt Google Pixel telefonil. Või hoopis kasuta Live Shot või Best Shot võimalust, et hiljem pildistatud stseenist parim kaader kätte saada. 

Uudse lahendusena võimaldavad nutitelefonid ka juba enne pildistamist panna paika kindlad värviprofiilid, mida eelistad. iPhone’idel kannab see nime Styles ning seal saad sättida, kas eelistad soojemaid, jahedamaid või hoopis kontrastsemaid pilte. Väike eeltöö muudab pildi iseloomu kõvasti!

Neljandaks – ära jää ainult põhikaamera lõksu

Su telefonil on tõenäoliselt mitu kaamerat, aga enamiku ajast kasutad neist ainult ühte. Reeglina on nutitelefonide põhikaamera lainurk kaamera, näiteks iPhone 16 Pro puhul on fookuskaugus 24mm. Klassikalise fotograafia mõistes liigituvad alla 35mm objektiiviga tehtud pildid maastikufotode kategooriasse. Ehk klõpsud, kus soovid üldist atmosfääri või mõnda maja pildile püüda.

Sestap on ka enamikel nutitelefonidel eraldiseisev portreefotode režiim, mis kasutab hoopis 50mm või 60mm fookuskaugust. See aitab tuua näo või objekti mõnusalt esile ja pehmendab tausta.

Samal ajal hoiatus – digitaalse suumiga ei tasu üle piiri minna. Telefoto objektiividega varustatud tipptelefonid suudavad küll kvaliteetseid 5x suurendusega klõpse teha, aga sealt edasi ja järjest enam hakkab sekkuma tehislik pilditöötlus. Ka ülilainurk kaamera kasutamine võiks jääda nendeks puhkudeks kui seda tõesti vaja, kuna need fotod on tavaliselt selgelt äärtest moonutatud ja tekitavad kalasilma efekti.

Viiendaks – ära riku oma rasket tööd vale jagamisega

Oled teinud ilusa pildi või video, aga siis saadad selle sõpradele Facebook Messengeri kaudu ja tulemus on kui 2008. aasta Nokiaga tehtu. Süüdi pole kaamera, vaid sotsiaalmeedia agressiivne kompressioon, mis sisuliselt lömastab kõik detailid.

Kui tahad saata pilti täiskvaliteediga, kasuta näiteks AirDropi (Apple), WeTransferit, Telegrami “Send as File” võimalust või hoopis QuickShare’i (Samsung). Mida suurema kvaliteedi ja mahuga video või pilt, seda enam see reegel kehtib. Väike lisaliigutus, aga ainult nõnda garanteerid tulemuse, mida keegi päriselt ka näha tahab.

Lõpetuseks

Ka kõige kallim ja vingem telefonikaamera ei tee head pilti ainult ise. Kui anda professionaalsele fotograafile 200-eurone telefon, siis teeb ta samast asjast suure tõenäosusega parema klõpsu kui 1200-eurose telefoniga semu. 

Seega võta see hetk, veendu et telefoni lääts oleks puhas, katseta erinevate nurkade, fookuskauguste ja seadetega ning naudi kvaliteetsemaid pilte!