„Text-neck“ ehk nutikael on moodsa aja vaevus, mille üks tekkepõhjustest on harjumus veeta tunde nutiseadme seltsis. Ekspert annab nõu, kuidas vältida nutikaelani viivaid sundasendeid ja kasutada nutiseadet tervislikult.

Rahvusvahelise, Facebookiga koostöös tehtud telefonikasutuse uuringu kohaselt kasutavad neli inimest viiest oma nutiseadet juba esimese veerandtunni jooksul pärast ärkamist ning ligi 80 protsenti inimestest ei lase telefoni päeva jooksul käeulatusest eemale enamaks kui kaheks tunniks.

Kiropraktik Karl Pärjamäe sõnul hakkavad õlavöötme pingete ja rühi muutusega seotud probleemid tekkima siis, kui inimesed on nutiseadmega nii hõivatud, et jätavad tähelepanuta oma kehaasendi.

„Telefon ise pole kurjajuur, vaid pigem meie kalduvus muutuda selle kasutamisel füüsiliselt ühekülgseks ja passiivseks. “Nutikaela” tekkimiseni võivad viia kramplikult sisse võetud pea ja kaela sundasendid ning tänapäeva inimeste tendents teha päeva jooksul vaid ühetüübilisi, väikse amplituudiga liigutusi,“ rääkis Pärjamäe ja täpsustas, et nutikael iseenesest pole haigus, vaid pigem kirjeldus sundasendist, mis lisab meie niigi istuvale eluviisile veel ühe negatiivse harjumuse.

Mida rohkem inimene nutiseadet kasutades pead ette kallutab, seda suurem raskus rakendub kaelale – USA seljakirurg Kenneth Hansraj on välja arvutatud, et 60 kraadise nurga all ettekallutatud pea tekitab alakaelale ja selgroole 25-27 kilose koormuse.

„Kui veedame suure osa päevast nutiseadme taga, muutub pead ette kallutav nutiseadme kasutamise asend meile koduseks, võides mõjutada ka näiteks sportlikke tegevusi,“ ütles Pärjamäe. Rohkem vaevlevad õlavöötme probleemide käes tema sõnul naised, kelle lihas- ja luuelundkond on ülakehas ja kaelapiirkonnas üldjuhul nõrgem.

Tele2 personalidirektor Helena Evert lisas, et nutikaela kujunemise suhtes on väga vastuvõtlikud ka teatud eluvaldkondade, näiteks telekomisektori töötajad ja noored, kes tegelevad päevas nutiseadmega suisa kuni 5 tundi.

„Inglismaal tehtud eksperimendi käigus selgus, et 18-35aastased vaatavad oma nutitelefoni keskmiselt 85 korda päevas, arvates ise, et nad teevad seda poole vähem,“ tõi Evert välja, lisades, et nutiseadmete leviku kasv 70 protsendini Eesti elanikkonnast on hüppeliselt tõstnud nutiseadmetes veedetavat igapäevast aega.

Pärjamäe sõnul aitab nutikaela, kaelavalu ja pingetüüpi peavalude kujunemist vältida nutiseadme tõstmine silmade kõrgusele ja pea hoidmine keha kohal, vältides liigset ettepainutust ning selgroo koormamist.

Üldiste kaela- ja õlavöötmelihaseid tugevdavate jõuharjutuste kõrval on kiropraktiku kinnitusel leevenduseks ka päeva jooksul regulaarselt tehtavad pausid ning õlavöötmeharjutused.

„Need võivad üldise enesetunde parandamisel olla isegi efektiivsemad kui intensiivne õhtune treening,“ kinnitas Pärjamäe. “Ideaalis võiks teha iga 20 minuti tagant või vähemalt kord tunnis pea-, õla- ja käteringe, keskendudes eelkõige kangematele aladele.”