Kuidas kaks tudengit maale kolisid ja Eesti edukaima kitsefarmi rajasid

3 minuti lugemine
Linda Pajo

Kui Linda Pajo isa tegi talle ja tema elukaaslasele ettepaneku asuda Läti-ja Venemaa piiri läheduses asuvas Andri-Peedo talus kitsi kasvatama ja ettevõtlusega tegelema, oli nende esimene mõte, et isa on natuke segi läinud. „Mida meie, linnainimesed, sellest ka teame?“ meenutas Linda Pajo oma esimest reaktsiooni.

Mida aeg edasi, seda enam noor naine koos elukaaslase Kermoga sellesse ideesse aga kiindus. Ja seda vaatamata sellele, et kumbki neist pole kunagi talu pidamisega tegelenud. Ka loomakasvatus oli nende jaoks võõras.

Talu ostsidki omale suvekoduks Linda vanemad.  Esialgu käidi kogu perega seal niisama suvitamas. Kuna Linda vanematel oli Pärnus ettevõte, kus ei pidanud iga päev kohal olema, siis otsustati, et tullakse kogu täiega maale elama. Siis aga leiti, et mis elu see maal selline on, kui loomigi pole! Ja nii võetigi esimesed kitsed.

„Isa tõi kevadel mõned kitsed tallu ja kuna temal endal enam sellisel kujul ettevõtlusambitsiooni polnud, siis tegi ta mõne aja pärast meile ettepaneku. Sügiseks mõtlesime, et miks mitte proovida – see võib olla põnev! Oleme noored inimesed ja kui meile ei meeldi, siis keerame otsa ringi ja alustame millegi muuga uuesti,“ meenutas Pajo otsuseni jõudmist.

Majandustudeng

Toona olid mõlemad tudengid, Linda õppis Tartu Ülikoolis majandust ja ärijuhtimist ning Kermo Mainoris logistikat,  ja mõte proovida kätt ettevõtluses, tundus põnev. Seda enam, et põgusal turuanalüüsil oli selge, et Eestis korralikku kitsekasvatust ja kitsepiimatooteid polnudki: „Saime nullist alustada ja õppida. Meie unistus oli tegeleda ettevõtlusega. Ja kitsekasvatus seda selle sõna kõige paremas tähenduses ongi – ise tegeled müügi, turunduse ja paberimajandusega ja  vastutad kõige eest.“

Esialgu tegidki noored kõike kahekesi või koos Linda vanematega. Ei olnud ühtki tööd, mida sisse osteti. Ise lüpsti kitsed ja visati sõnnikut välja, tehti turundusplaanid ja üritati vaikselt ka müügiprotsessidega alustada.

Just algus oligi Pajo hinnangul kõige keerulisem – pole kontakte ega teadmisi ja paljuski tuleb ise jalgratast leiutada. Müügiprotsess ja müükide tegemine oli tema jaoks kõige raskem, sest tagasihoidliku inimesena pidi ta selle jaoks ennast väga palju ületama. Tänaseks on müügi peale võetud spetsialist ja Pajo enam seda pingutust enam tegema ei pea.

Palju abi oli naabertalust, Noprist, kelle abil saadi oma tootega paljudesse jaekettidesse sisse. Ka praegu teevad kaks talu tihedalt koostööd ja toetavad üksteise kasvu ja arengut. „Kitsepiim oli selline toode, et panime selle pudelisse ja see võeti kohe väga hästi vastu, sest oleme sisuliselt ainus pakkuja. Nopri talu aitas luua esimesi kontakte ja oleme neile selle eest väga tänulikud,“ lisas ta.

Tele2 tõi kiire interneti

Mida aga soovitab tänaseks kaheksa aastat põllumajanduses tegev olnud Pajo teistele alustavatele ettevõtjatele? Eriti neile, kes tegutsevad põllumajandussektoris?

„Esiteks, vii end valdkonnaga kurssi. Meil endil polnud kelleltki õppida ega küsida ja võtsime alguses lahti kõikvõimalikud raamatud ja lisaks interneti. Ideaalis soovitaks isegi kuhugile praktikale minna, see tuleks kindlasti kasuks. Suurelt on alati tore alustada, aga tegelikult soovitame pigem rahulikult atra seada,“ alustas Pajo, kes ise läks hiljem ka Põllumajandusülikooli erialast haridust omandama.  Ta lisas: „Õppimine annab kindlasti palju juurde, aga Sinu kõrval on ka inimesi, kellel on kogemus. Kindlasti tasub pöörduda ja võimalusel kaasata ka eksperte. See pole koht, kus raha kokku hoida. Näiteks tänu värvatud müügispetsialistile on meie müük oluliselt edasi läinud.“

Oluline on valida hoolikalt ka partnereid. Näiteks oma uue internetipakkuja said noored talunikud tänu „Suud Puhtaks“ saatele. Varasemalt oli probleeme leviga, internet oli katkendlik ja väga sageli ka häirivalt aeglane. „Rääkisin saates avatult sellest, et maal igal pool siiski internetti pole ja Tele2 võttis meiega ühendust. Tänu sellele saime koju kiirema interneti ja asjad toimivad paremini. Internet on oluline kogu ettevõtte toimimiseks – aruannete edastamine, suhtlus klientide, tarnijate ja koostööpartneritega, pangatehingute tegemine, kaardimaksete vastuvõtmine talu kohvikus. Lisaks saame iga kell ja igal pool olles hoida silma peal loomadel, keda valvekaamerates jälgida võimalik, eriti oluline on see poegimiste ajal,“ tõi Pajo lõpetuseks näite.

Tele2

09.03.2021