Tele2 blogi

7 peamist põhjust, mis hävitavad eestlaste nutitelefone

3 minuti lugemine

Ühel hetkel on meil käes asendamatu kõrgtehnoloogiline töövahend, kuid juba järgmisel momendil võib see muutuda kasutuks vidinaks.

Meid on tabanud tõeline nutisõltuvus -  paljude jaoks on nutitelefonidest saanud midagi enamat kui lihtsalt üks töövahend, sageli on telefon parim sõber. Kuna nutitelefoni on salvestunud suur osa meie elust, siis võib seadme kaotus olla tõeline traagika. Seetõttu tuleks telefoniga ka hoolsam olla.

Eesti jaeturul müüakse aastas keskmiselt 400 000 uut telefoni, millest 85% on nutitelefonid. Õnnetusjuhtumite statistika näitab, et aastas leiab oma lõpu pea 20% telefonidest.

2016. aasta statistikast saab välja tuua seitse peamist põhjust, mille tõttu nutitelefon kasutuks muutub.

 
 

Koduloomade tekitatud kahju. Nii kassid kui ka koerad on päris tublid nutiseadmete hävitajaid. Statistika järgi põhjustavad rohkem õnnetusi koerad. Tihti haarab koer nutitelefoni hambusse ja närib seda. Sagedased on ka juhud, kus koer ehmatab inimest, hüpates või jookstes teele ning telefon kukub maha. Kasside puhul on tavapärane, et kui kass hüppab kas lauale, aknalauale või voodile, siis seade kukub maha ja saab viga. Kassid armastavad ka nutitelefonidega mängida, eriti siis, kui seade on laadijas, see aga vigastab telefoni.

Kass

Pillamine käest. Kõige rohkem juhtub telefonidega õnnetusi siis, kui inimene võtab seadme taskust või kotist välja. Sagedased on ka õnnetused, kui telefoniga rääkimise ajal keegi rääkijat müksab või kui rääkija kaotab tasakaalu ja pillab telefoni käest. Eriti palju juhtub õnnetusi bussi sisenedes, kui samal ajal toimub tunglemine bussi ukse poole ja telefon kukub käest maha. Harvad pole ka juhud, kui telefon jääb bussi rataste alla. Tihti tuuakse kukkumise põhjuseks higiseid käsi.

Laste hoogsus. Palju õnnetusi seadmetega juhtub just lastel, seda kas kooliteel või vahetunnis. Lapsed müravad või mängivad omavahel ja seade kukub põrandale, asfaldile või lumme. Kõige rohkem õnnetusi, kus telefon kogemata ka vanni või tualetti upub, juhtub samuti lastel.

Laps

Kukkumine. Tuleb välja, et eestlaste taskud on väga lahtised. Nutitelefon kukub taskust välja, kui inimene kummardab kingapaelu siduma, tõstab midagi maast üles või komistab. Väga palju unustatakse telefone auto katusele ja kapotile ning kui auto liikuma hakkab, kukub telefon maha. Inimesed komistavad tihti ka laadimisjuhtme otsa või vibreerib telefon ennast ise kapilt maha ning saab kahjustada.

Vesi ja vedelikud. Veega seotud õnnetused on enamasti seotud vanni ja tualettpotiga, kuhu telefon õnnetul kombel kukub. Üha sagedasemad on ka vannitoas nutitelefoni kasutamine ja sellest tulenevad veekahjutused. Kevadel sagenevad õnnetused seoses veekogude, porilompide ja vihmaga, vihmakahjustus tekib üldjuhul väljas töötades. Veel kõrval tekitavad kahjustusi ka kohv, piim ja alkohol.

Vesi

Raskused. Väga palju seadmeid hävib, kui nutitelefon unustatakse taskusse või diivanile ja inimene istub seadme peale. Esineb ka juhtumeid, kus telefone kallistatakse katki. Sagedased on juhud, kus seade jääb pagasiruumi luugi vahele ja saab hävitava löögi. Õnnetusi juhtub ka köögis, kus telefoni peale kukub taldrik, klaas või mõni muu raske nõu, mis purustab ekraani.

Raskus

Nn müstilised põhjused. Tihti inimesel ei ole midagi juhtunud, kuid telefon lakkab ühel hetkel töötamast, kas hommikul ei lülitu seade sisse, mõni funktsioon ei toimi või taskust välja võttes on ekraan katki. Tegelikult on põhjuseks mõni varasem õnnetus või kahjustus, näiteks kukkumine, hooletu SIM-kaardi sisestamine, pahavara või niiskuskahjustus, mida inimene ei pruugi mäletada. 

Sirli Seliov

10.04.2017